Ma ei hakka üldse teile valetama, see on tegelikult (taaskord) Anna Lutteri idee, mina lihtsalt tegin paar muudatust ja mugandust. Printerit mul nagunii ei ole, nii et midagi pidin ma välja mõtlema.
Nimelt käis meil täna öösel pühadejänks nimega Juulius. Ma tegin lastele sellist aardejahti esimest korda ja pean ütlema, et olin ise sellest väga elevil. Nii elevil, et tahtsin eile lapsed juba kuuest magama panna, et hommik kiiremini tuleks.
Ja oligi äge! Mitte ainult meil, õnneks meeldis lastele ka. Kohe väga!
Kuulsin hommikul 9 paiku läbi une, et lapsed on üleval ja ajasin end vastupidiselt kõigile oma käitumisharjumustele kähku püsti, sest mu suurim hirm oli, et magame kogu selle pulli maha ja jääme kõigist emotsioonidest ja avastusrõõmust ilma. Kamandasin lapsed riidesse ja hambapessu ja siis vihjasin neile delikaatselt, et äkki võiks meil elutoa laua all midagi põnevat peidus olla. Sellega olid nad muidugi algusest peale kursis, et see on meie korraldatud mäng, et pole mingit kummitusjänest, kes salaja meile sisse pääseb ja omatahtsi öösel toimetab.
Ühesõnaga sidusime selle mänguga väga mitu elementi ja kõik jooksis õnneks ilusti paika ka. Kaasaarvatud kordamööda toimetamine, mida ma tegelikult natuke põdesin. Üks leidis vihjekaardi ja siis teisele seda näitamata seletas, kust järgmist aaret leida. Teine siis arvas ja otsis. Leitud aardega koos oli ka vihjekaart ja siis seletas jälle teine ja otsis esimene. Kokku oli 16 punkti ja et mitte lapsi lühisesse ajada, liikusime loogilises järjekorras toast tuppa.
Õue viis meie aardejaht meid muidugi ka ja garaažist muruniiduki alt leidsid poisid viimase vihje, milleks oli minu koostatud väike ristsõna.
Ristsõna vastus viis neid keldrisse, kust nad siis sügavkülmakirstust pesuehtsa jäätisetordi leidsid. Lapsed olid selle üle niiii siiralt õnnelikud, et ei teadnud kohe, mida ära teha. Kallistasid meid mitu korda jutti ja Holger küsis ikka ja jälle üle, kuidas meil nii palju raha on, et me nii palju asju saime osta.
Ma ise olen kõige õnnelikum selle üle, et kõik läks nii, nagu ma plaanisin. Okei, ma plaanisin päikest, aga oli väike vihmasabin, nii, et õues olevad kaardid olid kergelt niisked. Plaanisin algul natuke rohkem punkte, aga Barbora ei toonud mulle kõike, mida ma tahtsin, seega tõmbasin veits kokku ja kasutasin aaretena ka lastele tellitud hambaharju ja liimipurki (kuigi, neile väga meeldisid ka praktilised aarded!).
Aga kellelgi ei olnud paha tuju ja kõik said mängust aru ja kõigil oli lõbus. Nii hea, et meil on lapsed, sest vaevalt, et me Priiduga kahekesi midagi nii toredat oleksime munadepüha puhul teinud!
Ma üldse mõtlen, et täitsa tore on ikka kodus istuda. Ja looduses käia ja kodus istuda ja looduses käia ja kodus istuda ka looduses käia ja kodus istuda…
Häid pühi!
Kas teie peres on ka aardejahi traditsioon? Miks te enne ei öelnud, et see nii äge on? 🙂
Raili blogi 
Meil aardejahti ei ole aga meil on munad õue peal laiali (mulle eriti ei meeldi aga no las olla, lastel on põnev). Oleme neid mune ka juulikuus veel leidnud 😀 . Aardejahti ehk järgmine kord proovime.
MeeldibLiked by 1 person
Mul väiksem kommenteeris ka pidevalt, et munad peaks olema – ega meil siis jõulud pole (🤷 miks ta jõulude ajal põõsast kohukesi peaks leidma ??), aga eks see oli tal ka miski teistelt kuuldud versioon ja lõpuks oli neil oma kraami üle ikka väga hea meel. Väiksem pistis kõik kohe pintslisse, aga suurem oskab juba hoida, viis külmkappi hoiule. Aga jah, ma innustan täiega sellist asja tegema, saaks ju veel igasugu elemente kasutada, tänavakriite ja reaalseid skeeme aarde leidmiseks ja.. mul hakkas täiega mõte tööle, võimalik, et meil tuleb siin veel mingi nädalalõpujaht või emadepäevajaht või karantiinilõpujaht või.. 🙂
MeeldibMeeldib
Ülelinnaline karantiinilõpu pühitsemise aardejaht 😉
MeeldibLiked by 1 person