haige postitus

Ma olen haige, sa oled haige, ta on haige. Kõik on haiged.

Võimalik, et me oleme gripis, aga see on ainult oletus, kuna gripitesti meile tehtud ei ole.

Igatahes, oleme oma väikeses kookonis juba nädal aega peidus olnud. OK, mitte päris, lasin H-l siiski 2 päeva lasteaias edasi käia, kuigi G juba haige oli. Lihtsalt meil on enne nii palju olnud, et G on haige ja H ei jäägi ja ega need esimesed päevad, kui G kõrge palavikuga omas mullis oli, oleks H lihtsalt väike tüütu putukas olnud, kes tahab mängida, aga seltsi pole, haige laps peab puhkama. Ja tegelikult ega ei olegi väga vahet, sest enne gripi avaldumist nakkab laps juba paar päeva, mis tähendab, et isegi, kui ma oleksin lapsed viinud rühma ainult kolmapäeval, kui kummalgi lapsel veel sümptomeid ei olnud, oleks nad ikkagi mõlemad oma batsillid juba sõpradele lahkelt laiali jaganud.

Niisiis, kolmapäeval jäi G, neljapäeval Priit ja H pidas vastu reedeni. Kuigi mulle tundub, et tal oli üldse mingi täiesti oma teema – reedel oksendas paar korda, laupäeval oli kõrges palavikus ja pühapäeval oli juba krapsakas nagu terve laps kunagi. Teised ei ole oksendanud ja Priidul ja G-l on köha lisaks nüüd juba minevikku jäänud palavikule.

Mina arvasin naiivselt muidugi, et olen täiega sellel viirusel tagumikku kickinud, sest teiste haigestumisest oli piisavalt palju möödas, kui esmaspäeval nina hakkas sügelema kui kurat ja taipasin, et nohupojuke on teel. Oh, ei olnud ta mingi pojuke, tuumanohu oli. Kõrge palavik tuli vaid korraks, aga muidu vindusin niiviisi 2 päeva oma tilkuva nina, 37.1-37.2 palavikuga ja pealuust välja tungivate silmadega. Tundsin end nagu see tammetõru-tüüp Jääajast, samad punnis silmad ja täpselt sama meeleheide ka.

Eile tundsin end juba natukene paremini ja õhtul mõtlesin, et olen metsik ja lähen peale 3 päeva duši alla. Haiguse mõttes see päris õige ei tundunud aga mulle ei tundu ka õige nii kaua pesemata olla, seega läksin ja lõbutsesin – lasin max kuuma vett endale kaela joosta, nii kaua kui boiler tühjaks sai. Meil on see tark boiler, mis on küll 100-liitrine, aga soojendab sulle vaid nii palju vett, kui sa tavaliselt igal õhtul tarbid ja eile võtsin endale vabaduse kõik selle vee korraga enda tarbeks ära kasutada. Ma lapsena ei saanud kunagi aru, miks mu ema mind sellise kuuma veega kõrvetada tahab, aga nüüd olen ise see, kes mõnuleb igal võimalikul juhul kuuma duši all, kuumaveesadist, kelle seatud veetemperatuuri peale lapsed kohe karjuma kukuvad, et “tuline!” ja “põletab!”. Ehk siis minu dušš on tegelikult nagu kuumaveekümblus, mis muudab dušikabiini aurusaunaks ja eile haigest peast oli see tõenäoliselt sama nagu keeva veega üle kallamine mõne jaoks.

Peale seda suurt mõnnamist ronisin kohe teki alla ja siis veel ühe teki alla ja siis veel ühe teki alla. Jäime Priiduga suurde tuppa teleka ette tukkuma ja kui ma virgusin umbes poole 2 paiku, siis teatasin talle, et ma ei suuda sinna magamistuppa külmade linade vahele küll kuidagi tulla ja jäin elutuppa diivanile. Järgnes selline ebamäärane uni-mitteuni-olek, kui ma peale tunnist vegeteerimist lõpuks taipasin end kraadida. Vau, 39.2. Ja mina juba mõtlesin, et paranen.

Hommikuks muidugi magasin-higistasin-paratsetamoolitasin endast selle palaviku välja, aga tõeline nõrkus on peal. Hingeldad nagu 92-aastane ja teed umbes 2 liigutust korraga, et siis jälle puhata. Tõeline organismi restart on see haigus!

Lapsed on tänaseks terved, H on juba laupäevast mees nagu muiste, aga G sai kahjuks esmaspäeval jälle antibiootikumid peale, sest arst ei ole nii punast kõrva väidetavalt enne näinudki.. Haigete lastega kodus olla on ikka päris raske, eriti siis, kui nad enam haiged ei olegi. Ühes fb grupis oli eile arutlus, et mitu multikat ja mis tingimustel lapsed päevas nägema peaks ja see ajas mind kergelt muigele, sest meie omad näevad küll praegu KÕIK multikad ära, mis ETV2 pakub ja mõnesid isegi mitu korda. Ega see päris okei ei ole, raamatud-lauamängud-meisterdamine oleks kordades parem, aga mina ei ole küll seisus, et initsiatiivi näidata või sädet sütitada neis nende tegevuste vastu. Homme on parem päev!

Tegelikult tahtsin veel nii muuseas anda ka ühe seriaali-soovituse, juhul kui keegi sellist otsib. Muus osas ühinen kogu virinaga Kanal 2 teemal ja tõsi on, et meie telekas näitab ammu juba vaid ETV ja ETV2 (välja arvatud spordiülekanded või mõni üksik seriaal kuskilt mujalt), aga midagi nad teevad ikka hästi ka, sest eilsest linastub nende programmis The Good Doctor (nende keeles dr Murphy), mis on tõeliselt hea. OK, natuke võiks norida siin ja seal, näiteks, et miks võib suvaline inimene lennujaamas kümneid minuteid patsienti lõikuda, ilma et kiirabi kuskilt paistaks, aga nagu IMDb reiting 8.4 juba näitab, siis tegu on hea asjaga.  Tegemist on autistist noore mehega, kellel on ühtlasi ka savanti sündroom, mis tähendab, et tal on erakordne mälu ja see teeb teda väga heaks kirurgiks, samal ajal kui autistile omaselt on ta suhtlusstiil robustne või mõneti puudulik. See on kurb, naljakas, ilus, kole, põnev, mõtlemapanev, kõike korraga. Meil olid Priiduga igatahes mõlemal ühel hetkel pisarad silmas ja järgmisel me juba naersime südamest. Hea. Emotsioonid on head.

Aga igatahes, enda praeguse olukorra juurde tagasi tulles, siis mulle see haige olemine ei sobi. Ma olen nii lõksus, kui ma olen haige ja välja ei saa. Naljakas, sest kui haigust ei ole, siis ma istun hea meelega oma koduses kookonis, aga kui ma PEAN siin olema ja välja ei saa.. Töö on vaja kõik ära teha, sest mul on selline diil, et haiguslehte võtma ei pea, aga töö saab tehtud (tegelikult oleme Priiduga mõlemad kodus, Priit ametlikult haiguslehel G-ga). Lapsed on tüdinenud ja ei leia endale tegevusi. Vinguvad palju. Lähevad ülikergelt kaklema. Mul ei ole jõudu, et nendega tegeleda nii nagu peaks. Päeva tipphetk on see, kui kõik saavad magama minna. Mõtled koguaeg, et kui see kõik läbi saab, küll siis me alles..

… jalutame Pääsküla rabas

… uisutame Nõmme väljakul

… käime külas

… kutsume külalisi

… läheme maale

… läheme loomaaeda

… jalutame igal õhtul

jne jne.

Haige olemine tundub mulle nii raisatud aeg. Varsti, varsti ma tõusen taas (diivanilt) ja olen palju tervem, tugevam, aktiivsem ja ilusam.

Aga seniks tugevdage teie ka oma immuunsust ja peske palju käsi!